Encaladade kokkutulek

Kuna minu Ecuadori pere on väga suur, siis iganädlaselt või isegi igakuiselt kõiki kokku saada on suhteliselt võimatu. Seetõttu korraldavad nad igaaastaselt suurt kokkutulekut, mis tavaliselt kestab 2 päeva.
Selleaastane kokkutulek(29-30.10) toimus Quito lähedal ühe nõbu kodus ning oli pühendatud eelmise aasta detsembri kuus autoõnnetuses hukkunud nõbule Danielile(Ceci venna Fabiani poeg). 

28.10- Kuna kokkutuleku eelsel päeval, toimus mälestusüritus Danieli auks tema ülikoolis, siis sõitis enamus perekonnast juba reedel Quitosse-nii ka mina, Ceci, Jaco, Caro ja Vini. Esimese öö resideerusime me Danieli õdede Feri ja Anita korteris, kuhu me Quitosse jõudes ka esimesena läksime. Peale riiete vahetamist, suundusime me ülikooli. Ükshaaval, tulid inimeste ette rääkima Danieli sõbrad ja õpetajad ning viimasena kõneles Dani õde Anita. Üritus oli äärmiselt kurb, isegi minule, kes ma teda absoluutselt ei tundnud ning polnud isegi kunagi näinud. Kui kõik rääkijad olid rääkinud ning kaastunde avaldused soovitud, suundusime me sööma. Õhtul käisime me veel ühes Quito suurimas ja kallimas kaubanduskeskuses.

29.10- hommik algas maavärinaga. See ei olnud küll suur, kuid korteri pani hetkeks vappuma küll. Kuna mina ei teadnud, mida sellistes olukordades teha, kutsus Anita mu enda juurde. Vaatamata sellele, et kogu pere oli veidi ehmunud, tundus mulle see kuidagi eriti põnev.
Peale hommikutoimetusi kulges päev edasi suunaga kokkutuleku poole. Kuna minu pere on tüüpiline hilinejate pere, siis jõudsime me kohale 1,5h hiljem, kui programm(kõigile jagati paar nädalat varem paberid, kus oli kogu info kaasaarvatud kokkutuleku programm kellaajaliselt) ette nägi ning kõik teised olid juba kohal. Majas jagati meile välja perekonna nimedega särgid. Ühed olid sinised ja teised pruunid. Alles hiljem, sain ma aru, miks need erinevat värvi olid. Nimelt toimusid terve päeva jooksul erinevad mängud ja, et 2-te võistkonda eristada, olid tehtud eri värvi särgid.
Kui kõigil särgid seljas olid, suundusime me pargi poole, kus me veetsime mitu tundi võisteldes. Kõik oli väga tore ning lõbus. Munapüüdmise mängu käigus, kus pidi erinevatelt kaugustelt kahe võistleja vahel muna loopima, läks mul muna katki ning  ma olin üleni sellega koos. Kuid see ei heidutanud mind ning pärast käte pesu, mängisin ma edasi. Mängud mängitud, läksime me tagasi majja ning toimus suur söömaaeg, peale mida võrkpalli võistlus.
Õhtul oli korraldajate poolt kutsutud inimesi lõbustama kloun. Alguses tundus see veidi imelik, sest tegu ei olnud ju laste sünnipäeva peoga ning Eestis oleks suured inimesed klouni nähes teise tuppa läinud ning lasknud tal lapsi lõbustada. Kuid kuna tegu oli latiinodega, läksid nad käima kohe pärast esimest nalja ning kogu õhtu jooksul ei suudetud pidama saada.
Peale klouni lahkumist, lasti õues õhku 4 kuumaõhupalli ning seejärel toimus niisama jämm. Magamiseks oli korraldaja pere kokku kogunud suurel hulgal madratseid, telke ning magamiskotte ning üles pandi üks korralik sõjaväe telklaager. Kuna aga siinsed inimesed palju ei telgi, oli telgiabi Liisa kohe olemas ning kui õues tundus kellegile jahe, polnud probleemi panna telk üles tuppa.

30.10- Peale hommikusööki, toimus kokkutuleku viimane võistlus- pinks, mille pingelises finaalis minu võiskond võitis. Seejärel oli aeg autasustada kõik osavõtjaid medalitega. Kokkuvõtlikus lõpparvestuses tuli punktidega 32 võitjaks minu võistkond.
Medalid jagatud, oli aeg lõpusõnade, tänuavalduste ja kõnede jaoks, peale mida tuli jätta hüvasti ning soovida head teed! Kõige armsam hetk kogu nende päevade jooksul oli peale kõnesid, kui minu host-onu minu juurde tuli ja küsis, et kas mulle meeldis kogu see kokkutulek ja minu jah vastuse peale mind kallistas ning ütles "Teretulemast perekonda, see on nüüd sinu pere, Liisa Encalada!".

Anita(Danieli õde)

Mälestusüritus

Danieli ülikool

eelroog

Minu lemmik nõod

Quito kaubamaja

Üks osa Quitost

Teine osa Quitost

Teeääres müüdi Guisid(merisigu)

Sissepääs külla, kus toimus kokkutulek

Peaaegu kogu pere

Üks korraldajatest

Munavõistlus

Pildid Danielist

Kotis joostakse ka Ecuadoris :)

Danieli pere(all kaks Anitat ja üleval Fabian ja Fer)

Ceciga

Perepoegade tuba

Peretütre tuppa viis uks, mis oli umbes 1,5 meetrit

Võrkpalli võistlus

Tüdrukute võistkond

Hommikune madratsi hamburger

Magada sai ka telgiga toas..

Pilt medalil on Danielist

Autasustamine. Mind tänati ka eraldi telkide kokku panemise eest.. :)

Mul on parim host-pere!