Ruta del Sol

Seekordne YFU reis viis meid rannikule, kus nädala jooksul sai ennast praetud, ookeani lainetes möllatud, söödud suurel hulgal mereande ja puuvilju ning nauditud suurepärast seltskonda.

14.01- esimesel päeval, otsustasime üsna varakult juba Quitosse minna, et seal natukene ringi vaadata. Nagu Ecuadoris kohane, saime me bussile siiski ligi 2h hiljem, kui oli plaanitud, kuid hullu ei olnud sellest midagi. Quitosse jõudes otsisime me üles liinibussi, millega me ka eelneval korral hotelli sõitsime ja kobisime kõigi oma kodinatega sisse. Kuna Quito on suur linn, kestis meie reis läbi linna oma pool tundi ning kui me siis lõpuks kohal olime, tuli meil otsida takso, millega edasi liigelda. Erinevalt Riobambale, on Quitos keelatud sõita ühes taksos rohkem kui 4jal inimesel ja kuna meid oli täpselt 1 rohkem(meil on Riobambas uus vahetusõpilane Janko Belgiast, kes tuli poole aasta programmiga), tuli meil võtta 2 taksot.

Hotellis ootasid meid juba võpid Machalast ja Santo Domingost ning nendega koos otsustasime minna sööma ning hiljem vaatama ühte suurimat katedraali, mille tornist avaneb kõige parem vaade Quitole. Kuna tol päeval oli katedraalis aga pulm, siis sisse me ei pääsenud ja torni minna ei saanud. Hotelli tagasi minnes, olid sinna jõudnud veel ka Ibarra võpid ja kõik koos läksime me juba meile teada-tuntud pizzeeriasse. Umbes kella poole kümne paiku, olid hotelli jõudnud ka teiste linnade võpid ning kella 11 paiku, pakkisime ennast bussi ja hakkasime ranniku poole sõitma, et järgmisel päeval hommikul kohal olla(bussisõit kestis umbes 11h).

Ellen(USA), mina, Evi(Belgia)

kui Tuomo ja Evi otsustasid katedraali sisse saamiseks ronima hakata..

15.01- Hommikul kange seljaga üles tõustes oli päike juba kõrgel ning me olime jõudnud meie esimesse linna Puerto Lopezesse. Aknast välja vaadates, valdas mind mingisugune kummaline õnnetunne, sest üle 5 kuu, esimest korda nägin mina, kes ma Eestis merest kiviviske kaugusel elan, esimest korda merd, õigemini ookeani. Peale lahtipakkimist oli meil umbes 2h vaba aega, et külaga tutvust teha ja kui tahtmist siis ka kohe randa minna. Seda me ka tegime. Vesi oli supp-soe ning lained megad.
Peale suplust, toimus lõunasöök ja nagu ma olin lootnud, saime me süüa mereande. Minule alati küsimusi tekitav on see(eriti veel rannikul), et nad söövad siin kuumade ilmadega suppi, mis minule, kui põhjamaalasele on üsna kummaline. Lõunasöök söödud, läksime me järgmisesse randa, mis oli Puerto Lopezest natukene väljas, kuid kvalifitseerub üheks ilusaimaks rannaks Ladina-Ameerikas. Kuna tol päeval ei olnud väga päikesepaisteline ilm, veetsime me kogu aja meres. Lained olid nii suured ja tõmbasid kõvasti inimestest üle minnes vee alla, et vahepeal tekkis mul täitsa hirm, kuid samal ajal oli see väga lõbus.
Õhtul otsustasime minna randa päikeseloojangut ja kokteile nautima.

Puerto Lopez

Evi ja Ellen

lõunasöök

 Evi(Belgia), Sandra(Norra), mina, Ellen(USA) ja Sam(Holland)

16.01- Kogu päev oli meil plaanitud veeta saarel nimega Isla de la Plata ehk eesti keeli rahasaarel.
Hommikul veeti meid külas asuvasse kalasadamasse, kus meid gruppidesse jagati ning, kus meid seejärel üks lõbusõidu kaater peale võttis. Peale 1h meresõitu, jõudisime me saarele, kus esimese asjana toimus saare ekskursioon. Kuna seal olid erinevate pikkustega teerajad ja meil lasti valida, otsustasid üsna laisad võpid nagu meie nii palaval päeval kõige lühema kasuks. Põhilisteks atraktsioonideks sellel teel olid siniste jalgadega linnud, kel nimeks Boobies(hiljem sai sellega üsna palju nalja.. :). Muidugi ei saa mainimata jätta ka suurepärast vaadet.
Peale ekskursiooni tagasi laevale minnes, kostitati meid super heade ja mahlaste puuviljadega ning seejärel saime me suurte kilpkonnadega supelda. Kuna kõhud olid tühjaks läinud saime me väikese lõunasöögi, pärast mida natukene edasi sõites jõudsime kohta, kus oli kõigil võimalus snorgeldada.
Pärast pikka päeva merel, maismaale tagasi jõudes, otsustasime me ühte paljudest rannal asuvatest õlgkatuse ja võrkkiikedega baaridest maha istuda ja taaskord päikeseloojangut nautida. Õhtusöögiks tol õhtul oli väga maitsev mereanni pasta(tervitused issile). Õhtusöök söödud, läksime me randa, et kuulata mõnusat raggae muusikat ja mängida sellel reisil põhiliseks kaardimänguks saanud "Presidenti".

Boobies

paari nädalane Boobie

meie grupp- Janko(Belgia), Sara(USA),Maddie(USA),Sandra(Norra), mina, Frida(Norra) ja Saana(Soome)

Norra, Norra, Eesti, USA, Soome

looduslik palsam

arbuuuus

Sara ja Maddie

Saana

hulpimas

üsna kõva tuul oli..

lebola

17.01- Enne järgmisesse külasse minemist, põikasime me hommikul läbi Puerto Lopeze lähedal asuvast kohast, kus olid kasvama pandud kõik palmiliigid, mida Ecuadorist leida võib ning kus paar sammu edasi, võis näha vaala luukere ning püstakut, kus erinevates suundades näitavad nooled, osutasid erinevate maade asukohtadele.
Teel Montañitasse, käisime me läbi ühest väga omanäolisest kirikust. Omanäoliseks tegi selle kiriku see, et see oli lahtine- tal oli katus, kuid puudusid seinad ning tänu sellele oli kirikust suurepärane vaade.
Meie järgmisest sihtpunktist sai minu lemmik koht kogu reisi jooksul. Montañita on väikene küla, mis jätab mulje nagu viibiksid kusagil eksootilisel hawai saarel. Tänavatel on põhilisteks inimesteks gringod, kellest kõigist hõngub suuremal või vähemal määral hipihõngu. Peatänavad on täis mõnusaid kohvikuid ning pudukaupmehi. Rannas avaneb sadade päikesevarjude ja pruuniks päevitunud inimestega vaatepilt.
Kuna me Montañitas aga tänu selle linna kuulsusele(tuntud kui Ecuadori Las Vegas) ei ööbinud, oli meil terve päev vaba, et teha mis me tahtsime. Niisiis möödus meie päev ujudes, päevitades, pudukaupmeestega kaubeldes ning lihtsalt nautides, seda mõnusat õhkkonda.
Peale suurepärast päeva, sõitsime edasi meie ööbimispaika Salinasesse.

Puerto Lopez

palmidpalmidpalmid

mi amor Maddie

vaala luukere

püstakul oli ära märgitud isegi Helsinki

kirik enne Montañitat

Montañita peatänav

Gabrielaga(Ungari)

kõik väga vajalik nodi..

vamos a la playa

mmmmmm

Anne(Taani) ja Maddie(USA)

siis, kui võpid otsustavad huligaanideks hakata.. :)

henna tatuaje

Sandra(Norra), Maddie(USA) ja Anne(Taani)

surfar Graeme(USA)

18.01- Päev algas taaskord randa minekuga. Paar tunnikest praetud, läksime me edasi La Chocolatera poolsaare tippu, mis on Ecuadori rannikul kõige väljaulatuvam koht. Nautisime laineid ja vaadet ning seejärel läksime tagasi hotelli, lõunat sööma, peale mida randa.
Rannas bussist maha minnes, ootasid meid ees mitu müügimeest, kes meile kui noortele turistidele kohe mingisuguse täispuhutud madratsiga sõidu suutsid pähe määrida. Kuigi mina olin sel sõidul suurim kiljuja, pean ma mainima, et see oli väga lõbus. Pärast adrenaliinilaksu, peesitasime pikalt rannal, mängisime kaarte ja rääkisime juttu.  Päikeseloojanguks, läksime me bussiga teise randa, kust oli parem vaade.
Kuna meil oli juba mitu päeva juttu olnud, et me peaksime ostma hunniku puuvilju ja tegema ühe mõnusa puuvlija salati, siis otsustasime me sellel õhtul oma mõtte teoks teha. Kokku osteti 15$(puuviljad on siin mega odavad, seega oli puuvilja kogus tohutu) eest puuvilju. Korra, enne puuvilja pidu, käisime me veel ka öises linnas. Üleval oldi hommikuni.

kalamees Evi

Jankoga

Sandra, mina ja Saana

RIOBAMBA!

Annega(Taani)

Salinase rand

otseloomulikult ei pääsenud ka rannas "Presidendist"

usun, et seal oli vähemalt 10000kg puuvilju..

meie mitte nii väga õnnestunud YFU

♥♥♥♥

sellel ajal, kui Eestis tehakse lumeskulptuure, tehakse meil Ecuadoris liiva..

hat party

19.01- Kuna oli meie viimane rannapäev, siis veetsime hommiku, kuni lõunasöögini, veel viimaseid rannamõnusid nautides. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et absoluutselt kõik magasid, kuna eelneval õhtul läks pikale. Magama jääda oli üsna raske, kuna päike paistis lagipähe, kuid kui mõne aja pärast natukene pilvisemaks läks ja tuul tekkis sai natukene aega siiski magatud.
Peale lõunasööki pakkisime oma seapesa kokku ja hakkasime Guayaquil-i poole sõitma(Guayaquil on Ecuadori suurim linn, kus elab umbes 3 miljonit inimest). Kuna ei olnud kogu nädala jooksul palju maganud, siis kõlas 2h bussisõitu väga hästi.
Guayaquil-is paigutasime end hotelli ning läksime siis suurele linnaekskursioonile. Esimesena läksime iguaanide parki, keset linna. Tegelikult oli sellel pargil veel mingisugune teine nimi, aga kuna seal oli nii palju iguaane, siis on pargi nimi "rahva suus" iguaanide park. Seejärel kõndisime rannapromenaadil, kus kõik McDonaldsit nähes hulluks läksid ja sööma tormasid. Sellega on siin selline lugu, et paljudes linnades ei ole McDonaldsit ja kõigil võpidel tekkis mingisugune nostalgiline hetk ja vajadus burgeri järele. Hiljem nägime veel paljusid sambaid, mälestusmärke ja parke, kuid nagu tihtipeale, läks giidi jutt minust mööda.
Peale õhtusööki, läksime Guayaquil-i vaateplatvormile, milleni jõudmiseks oli vaja kõndida 444 trepiastet, mis peale suurt söömat osutus üsna raskeks. Õhtul oli meil paar tundi aega, et tantsima minna ning seejärel läksime tagasi hotelli, kus meie viimase õhtu tähistamine edasi läks.

alguses...

 ...5 minuti pärast

 meie hotell Salinases

 tüüpiline, selle reisi jookul..

 

 hotell Guayaquilis

 turistid iguaani pildistamas..

 kogu meie kallis grupp

 sealt sai alguse meie retk üles vaateplatvormile

20.01- Hommikul oli tarvis jälle asju pakkida, et Quitosse sõita. Enne lõunasööki tegime me veel oma selle reisi viimase ekskursiooni ühte suurde parki, kus võis näha nii Ecuadori florat kui faunat. Pargi keskel oli täiesti mitte-ecuadoorlik maja. Kogu ümbrusest hõngus mingit ebatavalist sajandite tagust hõngu ning majja sisse minnes mängis seal kostüeeritud saksi-klaveri džässansambel.
Peale pargi külatust, läksime me ühte kaubanduskeskusesse, kus kõigile anti 5$, et endale midagi hamba alla saada. Kella 14 ajal uuesti kokku saades tegime veel viimased kallistused ranniku linnade inimestele ning seejärel hakkasime me 4ja mägede linna- Quito, Ibarra, Latacunga ja Riobambaga Quito poole sõitma.
Teepeal mängiti taaskord kaarte, magati ning tehti niisama nalja. Quitos põikasime veel enne hotelli paikseks jäämist läbi Subway-st.

 pimedate lugemispuu

21.01- Oli esimene hommik, terve selle nädala jooksul, kui me saime magada nii kaua, kui me tahtsime. Peale hommikusööki ja asjade taaskordset pakkimist, otsustasime enne koju minekut veel läbi käia katedraalist, kuhu me eelmisel korral sisse ei pääsenud. Katedraal ise mulle väga erilist muljet peale selle, et see tohutult suur ole, ei jätnud.  Enne torni minekut, kohtusime me tänaval ühe eriti kummalise mehega ning käisime ühes eriti kummalises ja natukene ka kõhedas surnuaias, mis asetses majas sees.
Torni minemiseks tuli meil üles ronida üsna paljudest järskudest treppidest, kuid vaade oli seda väärt.
Peale katedraali külastust, läksime me hotelli lähedal asuvasse Mehhiko toidukasse sööma ning šhoppasime laupäevasel puduturul, kust mina ostsin endale super ilusa ühe-kõrva kõrvarõnga, mis koosnes hai hambast(pärit Peruust), ühest kivikesest(pärit Colombiast) ning jaanalinnu sulest.
Kojusõit kulges lõbusalt, kuna ka Latacunga inimesed olid otsustanud meiega sama bussiga tagasi sõita.

 linna minekuks, jätsime kõik oma kotid hotelli, ühte seinakappi..

katedraal seest

 kunnid

 surnuaed

 kõndisime katedraali võlvidel

maailma parim muffin