You Only Live Once So Take Chances: nädalavahetus

9.-da septembri hommik möödus nagu tavaliselt. Kargud sain ma alla alles lõunasöögiks.. :) Peale lõunasööki hakkasin ma valmistama kooki, mille tegemist olin ma oodanud viimased 3 päeva(kuna ühel päeval tahtis Ceci selle omale hispaania keelde ümber kirjutada, teisel päeval üritas ta aru saada kokaraamatus olevatest mõõtudest ning kolmandal päeval saime me lõpuks aineid ostama minna- mis osutus üli raskeks, kuna ühtegi retseptis olevat ainet poes ei eksisteerinud). Kuna kõik kooki minema pidanud ained olid tõesti täiesti teised ning samuti ka mõõdud, tegin ma suhteliselt omaloomingut. Lõpuks koogi vormi valanud ja ahju pannud, tuli Alexandra.
Seejärel läksime me linna, et mulle ujumisriideid vaadata, sest iganädalane peremiiting pidi seekord toimuma Huigras, meie perekonnale kuuluvas basseinis. Vähemalt 2h erinevaid ujumisriideid proovinud, ostsin ma lõpuks ühe siiski ära. Peale seda, läksime me peatänavale tagasi ning käisime veel paar tundi mööda poode ning rääkisime juttu. Avenüül kohtusime me paar korda ka teiste vahetusõpilaste Lisa(Saksamaa) ja Evi-ga(Belgia). Kuna kõhud olid tühjaks läinud, otsustasime me seada oma sammud pizzakioski juurde(seal müüakse jäätise kujulist pizzat..). Oma teel nägime me taaskord Evi-t, seekord ilma Lisata ja kutsusime ta kaasa.
Mina valisin nagu alati pizza ananassiga..Samal ajal, kui Alexandra meile jäätise-pizzasid tellis, tuli ootamatult sinna ka Ellen, koos oma perega. Nii me siis sõime ja rääkisime juttu, kuni Alexandral oli aeg koju minna. Kuna Evi õde pidi talle järgi tulema alles tunni aja pärasti, siis jalutasime me kahekesi veel mööda avenüüd ning seejärel läksime me minu juurde. Koju minnes, ootas mind ees tavapärane pilt- Tere, Ceci ja Maria Tere mängisid kaarte.
Mõne aja pärast, tuli mulle meelde, et olin päeval kooki teinud, kuid kuna ma olin selle teinud äärtega koogivormi, mitte lahtikäivasse, siis osutus koogi vormist välja võtmine üheks naljakaks operatsiooniks. Pärast 3 korda koogi ümberkeeramist, oli sellest alles ainult pudru, mille üle, serveerimisel, kõik naersid. Kuid mis peamine, kook maitses siiski hästi!

Alexandraga

Eviga(Belgia vahetusõpilane)

10. septembri õhtu möödus koos Alexandra ja ta sõbraga(kelle nime ma kahjuks ei mäleta). Käisime piljardit mängimas, sõime taaskord pizzat ning nagu iga nädalavahetus siin Riobambas, siis ka seekord jalutasime mööda avenüüd, kus öömelu kõige suurem.

Alexandra ja ta sõber

11. september algas endalegi üllatuslikut üsna vara. Nimelt äratas Ceci mind juba kell 10.00. Kuna oli saabunud pühapäev, siis oli minek taaskord Tere juurde perekondlikule koosviibimisele. Alguses juttu olnud Huigra jäi pilvise ilma tõttu ära..kurb..
Enne autosse istumist, hüüdis Ceci midagi mööda tänavat sõitvale onule ning too peatus. Seejärel käskis Ceci tuua ülevalt 2 kannu ning kui ma tagasi alla jõudsin, sain ma aru, et tegu oli kookosemüügionuga, kelle käest Ceci kavatses osta värsket mahla. Tegelikult ei olegi ma päris kindel, kas tegu oli kookostega, kuna välja need küll nii ei näinud, aga niipalju kui ma hispaania keelest aru sain, tundus mulle, et tegu oli kookostega. Kogu mahlasaamis tegevus võttis üsna kaua aega.
Kõigepealt raius onu suure noaga kookosed pooleks, mille järel hakkas nende sees olevat valget kama välja võtma. Peale mitme kookose katki löömist, võttis ta järjekordse palli ning tegi sellesse augu, millest hakkas nagu võluväel mingisugust vedelikku välja voolama..Lõpuks said mõlemad kannud täis ning me võisime(mina, Ceci, Jaco, Vinicio) sõitma hakata.
Tere juures oli nagu tavaliselt suur söögitegemine, millest lubati ka minul seekord osa võtta ning mis pani kõik kööki tulnud inimesed imestama(ei tea, miks on imelik, kui ma aitan..?!) :) Mõne aja pärast hakkas kohale voorima suur hulk sugulasi, ning söömine võis alata. Söögiks oli supp, krevetid kartulite ja riisiga(ei tea, miks nad neid kogu aeg koos söövad) ning magustoiduks värsked puuviljad.
Õhtul(peale teejoomist), vaatasin ma rutiiniks saanud Grey Anatoomiat.