hiljutised tegemised

24.11- Minu esimene "Thanksgiving".
Kuna Riobambas elavatest vahetusõpilastest üks on pärist USA-st(Ellen) ja seal on Thanksgiving üks kogu aasta peamisi tähtpäevi, siis ei saanud ta seda aastat ilma selle tähtpäevata mööda saata. Niisiis otsustasime me 24dal Elleni poole minna ja seal koos teiste VÕPidega tüüpilisi Thanksgivingu toite valmistada. Kuigi meie kavatsused olid head, ei leidnud me Ecuadori toidupoest vajalikku kraami ning meie söögitegemine lõppes kalkuni asemel kana ja isetehtud kartulipudru asemel pulbripudruga, kuid mis peamine meil oli väga lõbus! Lõpuks otsustasime, et me peame ka teiste maade tähtpäevi tähistama ning jõudsime kokkuleppele, et küpsetame rahvustoite iga maa iseseisvuspäeval.


25.11- Quito
25 novembril käisin ma Elleni klassiga Quitos, kuid seekord oli tegu kõige harivama Quito reisiga siiamaani. Kuna Ellen käib disaini klassis, siis käisime me Quitos 2 muuseumis, millest üks oli Ecuadori kuulsaima modernkunsti kunstniku Guayasamini galerii ning teine Ecuadori ajaloo muuseum, kuid mille juures oli huvitav see, et tavapäraste piltide ja tekstide asemel oli muuseumis igas ruumis vahakujud, kes kõik jutustasid erinevaid lugusid Ecuadori ajaloost. Muuseumite vahepeal käisime muidugi kaubanduskeskustes(ma ei tea, mis vaimustus neil peal on, aga iga kord teise linna minnes on kohustuslik minna vähemalt ühte kaubanduskeskusesse), kus peale söömise, läksime uisutama. Minul tekkis kohe selline talvine ja kodune tunne..

Guayasamini galerii

ajaloo muuseum

29.11- Hakkas purskama Riobambast 30km kaugusel asuv vulkaan Tungurahua. Esimestel päevadel oli linnas tunda vinguhaisu ning laupäevasele indiaaniturule tuli minul ja Ellenil minna maskides, sest õhus lendles väikesi valgeid tükikesi.. Üldiselt sellest juhtumist väga suurt numbrit minu peres ei tehtud ning uudistes räägiti ka ainult paar esimest päeva. Tänu sellele oli aga nädalakese suletud kõik teed, mis sinna viisid. Kuigi minu katuselt on Tungurahuale üsna hea vaade, on iga päev nii udune-pilvine, et head pilti pole ma saanud siiani teha..

29. öösel, kui vulkaan purskama hakkas

pilvede vahelt on paista veidi Thungurahuat



Chimborazo minu katuselt

06.12- Guano
Kuna mul on tänu eksamiperioodile pooleteise nädalane paus koolist(mina ja Ellen ei pea eksameid tegema), siis otsustasime me iga päev kuhugi minna ja midagi uut avastada. Niisiis käisime me teisipäevasel päeval Riobambast 15 minuti bussisõidu kaugusel asuvas linnakeses nimega Guano. Kuna me mõtlesime, et äkki tahavad meie klassikaaslased peale eksameid meiega liituda, läksime me kella 10.00 ajal kooli. Pärast mõningast ootamist, oli meil olemas seltskond kellega minna ning me seadsime sammud bussijaama poole. Guanosse jõudnud, läksime me esimese asjana sõitma õhurongiga?..Peale seda jalutasime linnapeal ning sõime Guano "bränd" saiu. Koju tagasi jõudsin ma lõunasöögiks.

eksamite plaan

07.12- Tuomo kontsert
Kuna Tuomo (üks Riobambas elav VÕP), laulab ühes bändis, otsustasime me Eviga kolmapäeva õhtul teda kuulama minna. Kontsert toimus Tuomo koolis, kuhu oli püsti pandud suur lava ning kus õhtu jooksul esines oma 6 koolibändi. Üldisele romantilise muusika vaimustusele siin, oli väga värskendav ja mõnus jämmida rokkmuusika saatel, mida Tuomo oma bändiga viljeleb. Kuigi nad mängisid tol õhtul ainult 3 lugu, oli tore näha Tuomot hoopis teisest küljest, mitte kui üsnagi rahulikku ja tasakaalukat poissi Soomest.

08.12- Soome iseseisvuspäeva õhtusöök
Kuigi Soome iseseisvuspäev oli 6.dal detsembril, tähistasime me seda kaks päeva hiljem. Erinevalt eelmisest (traditsioonilisest USA) õhtusöögist, oli seekordne palju läbimõeldum. Kohtusime Elleni ja Tuomoga peale lõunat, et koos söögitegemiseks vajalikku materjali osta. Seekord oli Tuomo eelnevalt käinud poes ning veendunud, et kõiki vajalikke komponente ka Ecuadoris müüakse. Peale poes käiku saime kokku Eviga ning läksime Tuomo koju. Söögitegemine möödus taaskord lõbusalt ning meie imetabasteks roogadeks olid makaronivorm(see pidavat olema mitte rahvuslik roog, vaid lihtsalt selline roog, mida iga Soome pere armastab ja mida kogu aeg süüakse) ning "Pulla", mis põhimõtteliselt maitses nagu kaneelisai.

09.12- Aldo Ranksi kontsert
Reede õhtul tuli Evi minu juurde ööseks ning me läksime ühe Panama artisti Aldo Ranksi kontsertile. Kohapeal olid ka Rotary vahetusõpilased ning Prantsusmaa vabatahtlikud, kellega me ülejäänud õhtu koos olime. Sai tantsitud, lauldud ning kontserti nauditud. Koju jõudsime kella 2 ajal.

10.12- Elleni sünnipäev
laupäeval oli USA vahetusõpilase Elleni sünnipäev ning kuna tal olid õhtuks plaanid perega, siis otsustasime me koos VÕPidega lõunat sööma minna. Nagu alati osutus meie valikuks pizzeeria..

Ellen

13.12- Colta

Kuna me võtsime nõuks Elleniga selle pooleteise nädala jooksul käia läbi kõik Riobamba läheduses olevad kohad, kus midagi vaadata on, siis viis meid seekord tee väikesesse linna Coltasse.

Hommik algas bussijaamas Elleni ja Tuomoga Cajabambasse(väike linn enne Coltat) mineva bussi otsimisega, kuid lõppes tulutult ning me otsustasime takso kasuks. Ma poleks Eestis selle peale tulnudki, et teise linna taksoga sõita, kuid siin maksis meie sõit kõigest 5$. Cajabambasse jõudnud, kõndisime me natukene ringi, kuid kuna see linn aka küla oli tõesti väike, siis otsustasime edasi Colta poole sõita. Bussis olime me aga nii jutuhoos, et ei märganudki kui me Coltast mööda sõitsime, kuni üks mees meie juurde tuli ning küsis, et kuhu me sõidame ning meie vastuse peale, et Coltasse vastas, et me just sõitsime sealt läbi..Niisiis viis meie tee meid järgmisesse väikesesse linnakesse nimega Columbe, kust pärast väikest tiiru jälle bussi tagasi läksime. Pärast tunnist eksirännakut, olime me jõudnud Coltasse, kus esimesena läksime me ühe siinse piirkonna ainukese järve äärde. Kõndisime ringi, mängisime lolli, sõime mangosid ning sõitsime paadiga. Hiljem käisime me veel Ecuadori vanima kiriku juures.

Ecuadori vanim kirik

Tuomo, mina, Ellen

Kui tunnis ära väsitakse.. :)

Kuiki

Amazonas

1 päev(15.11)

Hommikul oli kirjade järgi vaja kõigil mäestikus elavatel inimestel kooli minna, kuid Riobamba tegi oma väikese erandi, kui me lahkusime poole koolipäeva pealt. Asi oli nimelt selles, et me tahtsime Quitosse Ecuadori-Peruu jalka mängu statkale vaatama minna, mis algas kell 16.00 aga kuna sõit Quitosse kestab vähemalt 4 h siis tuli lahkuda 11.00. Nagu siin maal ikka suutsime me kõik ennast bussi peale vedada alles kella 11.30ks. Sõit läks kiiresti ja lõbusalt, kuid tänu ummikutele Quitos, jõudsime me hotelli, et oma asjad ära panna, pool tundi pärast mängu algust. Kuna osad meist ei tahtnud ühe poolaja eest tervet raha maksta, siis otsustasime osta tänavalt kollased jalka särgid ning minna kuskile söögikohta ikkagi vaatama. Nagu alati, osutus meie valikuks pizzeeria...Peale sööki tagasi hotelli minnes, olid enamus inimesi juba kohal ning me panime end valmis, et kõik koos välja minna. Toimus pöörane "Quito öö".

Leidsime söögikohta otsides sellise nimega kohviku(gringo tähendab hispaania keeles valget inimest)

Eviga(Belgia)

Alexander(Saksamaa) ja Anne(Taani)

USAkatega

2 päev(16.11)

Kuigi saime tänu pikaks veninud peo õhtule  magada vaid 3 h, olin ma siiski hommikult kell 6.30 üsna reibas. Peale hommikusööki, pakkisime asjad ning läksime bussi, kus meil tuli veeta järgnevad 7h. Kuna mina, kui inimene, kes jääb kohe peale auto/bussi sõitma hakkamist magama justkui oleksin nagu mingi uinuti mõju all, siis ärkasin ma alles esimeses peatuses. Pärast seda suutsin ma natukene aega üleval olla ja mäestikke vaadata ning Helenega(teine Eesti tüdruk) juttu rääkida, kui ma jälle magama jäin. Hiljem üles tõustes, oli loodus sootuks teine kui varem- olime jõudnud džungli alale..

Gabriela(Ungari), Sandra(Norra), Anne(Taani)

Bussiga kohale jõudes, istusime me oma kodinatega kanuu kujulistesse mootorpaatidesse ning sõitsime hotelli. Minule, kes ma eriti tähelepanelikult reisikirjeldust enne reisi ei lugenud, tuli suureks üllatuseks see, et meie hotell ei olnudki mingi väike hütt keset vihmametsa ning me ei pidanudki puu all magama, vaid meie hotelliks osutus 5 tärni, miljoni vaatega ja suure basseiniga häärber.

Kuna kõik olid bussis magamisest väsinud, veetsime me ülejäänud päeva hotellis basseinis ujudes, niisama lebotades ja hotelli taga olevas külas jalutades. Peale õhtusööki, rääkisime veel pikalt Evi(belglane), Helene(eestlane), Elleni(USAkas) ja Samiga(hollandlane) juttu.

Kaks saksa poissi käivad militaar-koolis ja otsustasid matkale tulla koolivormiga

kanuud, millega me hotelli sõitsime

meie hotell

Mina olin ühes toas Helene(Eesti), Elleni(USA) ja Eviga(Belgia)

vaade meie rõdult

Saana(Soome)

Hotelli taga külakeses

3 päev(17.11)

Hommikul ärkasin ma tänu suurele vihmale. Kogu taevas oli hall ja vihma kallas nagu oa varrest. Alguses oli tuju tänu sellele üsna ära, kuna too päev pidi tulema väga teguderohke ja enamasti õues, kuid samas tundus vihmametsas džunglivihmaga käimine just see õige.

Peale hommikusööki võis näha 40. kollast kummitust paatide poole liikumas, sest kõik vahetusõpilased, olid omale ostnud kollased vihmakeebid.

Esimesena viidi meid loomade kaitsealale. Kohapeal jagati meid 2-te gruppi-sakslased ja muu maailm. Üldiselt on loomad sinna toodud mustadelt turgudelt, osad on olnud koduloomad, kuid peremeestega on midagi juhtunud või nad on leitud vigastatult. Kuigi neid tahetakse alati pärast mõningast turgutamist jälle vabadusse lasta, siis enamasti ei saa nad enam ise hakkama ja surevad või on teistele loomadele liiga ohtilikud ja agressiivsed. Koht ise oli väga loomasõbralik, keset vihmametsa ning suurte ja avarate puuridega.

Peale umbes kahetunnis jalutuskäiku ja loomade vaatlemist, läksime me tagasi paatidesse ning sõitsime ühte külakesse, kus meile tutvustati ketšuade(põlisrahvas) küttimismeetodeid ning kus kõik said ühte ka ise proovida. Kui ekskursioon läbi oli, saime me kõik tarzanite kombel köie otsast vette hüpata ning seejärel tuubidega mööda džungli jõge sõita.

Hotelli tagasi minnes toimus suur ja külluslik lõunasöök, peale mida oli enne järgmist tegevust tunnike vaba aega.

Kuna need linnud elavad vabaduses karjadena ja üksi nad hakkama ei saa, siis on tänu karja puudumisele pidanud tema elama 9 aastat sellel kaitsealal ning on inimestega nii harjunud, et käis meiega ekskursiooni ajal igal pool kaasas ja mängis giidi.

Kapibaara

Ühed neist papagoidest, kes rääkida mõistavad

Kollaste vihmakeepidega kummitused kummitasid džunglis

Leidke üles jões ujuv kroko

Nende kenade kaslaste puuri ääres pilti teinud Ellenile(USA), sai osaks väga huvitav "oma ala" märgistamine. Nimelt otsustas üks neist Elleni peale pissida.

Selline ussike lebas keset teed

Nende pikkade torudega kütitakse väikeseid loomi ja linde

Taim, mille viljadega värvivad kohalikud nägusid

Helenega(Eesti)

Riobamba VÕP-id ja giid

Järgimine koht, mida me tol päeval külastasime, oli ketšuade küla. Räägiti, kuidas ketšuad igapäevaselt elavad, näidati kuidas valmistatakse üht vilja jukat ning hiljem sai osta nende valmistatud esemeid. Kuna igapäevaselt ketšua lapsed ilmselt karja valgeid inimesi ei näe, said enamus VÕPe(vahetusõpilasi) endale erinevatest taimedest punutud esemeid ning mina tundsin ennast küll nagu flowerpower girl.

Peale õhtusööki, kui meid laudade tagant nende koristamiseks ära aeti, otsustasime juttu edasi jätkata jalgupidi lastebasseinis olles. Mõnda aega rääkinud, hakkas Evi kõiki(Ellenit(USA), Helenet(Eesti), Tuomot(Soome)) pritsima ning paar sekundit hiljem leidsime me end kõik riietega, läbimärgadena basseinis. Seejärel otsustasime me suurde basseini üle minna ning meiega liitunud sakslastega chickenit mängida(poisid võtavad tüdrukud õlgadele ning nad peavad üritama teisi vees pikali ajada). Meil oli väga lõbus. Mõne aja pärast tulid area repid ning kutsusid meid hotelli taga asuvasse külakesse, et karaoket laulda. Ajasime siis ennast veest välja ning suundusime enamuse VÕPidega külla. Kuna aga karaoke baar oli kinni, läksime me kohalikku diskoteeki. Õhtu lõpetasime poiste rõdul juttu ajades.

Ketšua maja

chicha- maitses nagu õlu

tuli mõte tegeleda rahapesuga.... :)

4 päev(18.11)

Hommik oli tunduvalt ilusam, kui eelmisel päeval. Päike küll lagipähe ei paistnud, aga samas oli see pikaks džunglis kõndimiseks väga hea. Esimesena läksimegi siis vihmametsa, kus toimus umbes 2h-ne jalgsimatk. Mängisime tarzaneid, sõime sipelgaid, sõitsime õhutooliga ning vaatlesime suurimat puud, mida ma oma elu jooksul näinud olen. Kuigi retk oli üsna väsitav, olid kõik lõpuks õnnelikud, et nad selle läbi tegid.

Peale matka, sõitsime paatidega veidi tagasi, kohta, kus meid ootasid parved. Vahetasime ruttu riided ujukate vastu ning istusime parvedele, et siis hotelli poole sõita. Enamus ajast ujusime me siiski ise ning giid sõitis parvega kõrval. Vool oli nii tugev, et ilma midagi tegemata või ennast liigutamata, liikusime me poole kiiremini, kui parv.

Vasakult: mina, Saana(Soome), Evi(Belgia), Ellen(USA), Helene(Eesti)

 Leidke pildilt 2 öökulli

 sipelgad, mida me sõime. Maitsesid nagu sidrun

 seeneke

 suurima tüvega puu, mida ma kunagi näinud olen

 meie džungli grupp

 meie oma Jane

Pärast lõunasööki, läksime me hotelli taga külas asuvasse liblikamajja. Koht oli super ilus. Liblikaid oli nii palju ja nii erinevaid, et me veetsime seal oma tunnikese.


Peale liblikamaja, külastasime me puu- ja keraamikatöökoda ning taaskord saime meie, kui turistid endale soetada puit papagoi kujukesi ning savist kausse.

Kuna ma olin päevast nii väsinud, läksin ma hotellis otsejoones rõdule, et seal võrkkiiges vaadet ja raamatut „Minu Eesti“ nautida. On see vast elu!

Õhtul läksime me taaskord diskole, kuid kuna mul erilist tantsutuju ei olnud, otsustasime me hotelli tagasi minna ja seal Skandinaavia tüdrukute ja poistega naltsi teha. Taaskord toimus kõigi lemmiktegevus riietega basseini hüppamine. Hiljem liitus meiega väga lõbusas tujus olnud Ungari tüdruk, ning järgnevad tunnid veetsime me tänu temale ütleme nii, et väga huvitavalt...

 kohalik koolimaja

 Ecuadori kultuurimuuseum... :)

 puutöökoda, kus valmivad puidust suveniirpapagoid alla 10 minuti.

 keraamika töökoda

 5 päev(19.11)

Peale hommikusööki, oli paar tunnikest aega, et oma kodinad kokku pakkida. Enne ära minekut, tegime veel grupipilti ning seejärel suundusime paatide poole. Toimus taaskord 7 h-ne sõit Quitosse , millest enamus aega mina taaskord magasin.

Quitosse jõudes, olid kõigil kõhud tüjaks läinud, ning me läksime sellesse samasse pizzeeriasse, kus me käisime ka eelneval korral.  Õhtul/öösel toimus taaskord "Quito öö".

 meie rikkalikud söömaajad

 nautimas veel viimaseid hetki džunglis

 kogu meie grupp

 lõunasöögi paus

6 päev(20.11)
Pakkisime taaskord asjad, ning kella 11.00 ajal hakkasime Riobamba ja Ambato inimestega bussijaama poole sõitma, et koju minna.

Sõit Riobambasse kestis 4h ning kohal olime umbes 16.00 paiku. Kodupoole kõndides, märkasin ma juhuslikult ühe hiinaka ees meie teenijat Marinat ning restorani sisse vaadates sain ma suure üllatuse osaliseks kui terve minu perekond pühapäevasel päeva koos väljas sõid. Kuna kõhud olid tühjad(hommikusöögiks ma tol hommikul alla ei jõudnud), otsustasime me Tuomo(Soome) ja Elleniga(USA) miskit ampsata. Peale sööki, sain ma lõpuks reisist väsinuna koju.

Nautisin sel matkal iga hetke, seltskonda ning tegevusi. See oli super reis ning ma jäin väga rahule!

PS: nüüd tuli vist küll ajaloo kõige pikem postitus! :)